# | aym | fra |
---|
1 | Japón: Japunan yanapt’irinakar yanapt’asa | Japon : Aider ceux qui aident |
2 | Aka uñart'awix (post) jach'a jalnuqat uñakipaw Japón markan uraq khatatiwipatat pä waranq tunka mayani maratawa. | |
3 | Pä phaxsixiw saraqawayx uraq khatatiwipat khaysa Tohuko uksan ukhamarak jach' jach'a uxinak Japón markar mutuyatapata, imana khithinakatix jan t'aqhisipxkan chijimpix kutt'xapxiw kunjamans jakawinakapax ukaru, mä patak tunka waranq jaqinakaw jakaskapx chiji qam utanakana, pallapall chanichaw amuyupatakix. | |
4 | Jan utjkas sapak uñjasiñaxa, yuriw ayllunakapat jithiqatanaka, jan irnaqawin ukhamarak munat wila masinakapat jach'a chijimpi, walja t'aqhisit jaqinakatakix jach'a chiji jakawiw kunatix jupanakatakix janchinakapas ukhamarak chuymanakapas wali qaritawa. | |
5 | Mapa de los centros de evacuación del terremoto/tsunami en Japón. | Carte des centres pour évacués au Japon |
6 | Hiroshi Moriwaki explica qhanañchst'iwa kuna mayja layanaks (tipos) t'aqhisipx jaqinakax, ukhamarakiw ch'amanchiw qullañatak wawanakar ukhamarak jach'a jaqinakar, mayja khuskarusa, t'aqhisiw uñjir chijinak uñjir jaqinakatakix ch'amas pisispawa: | |
7 | Muchas cosas pasan a diario ante nuestros ojos. | Plus de deux mois se sont écoulés depuis le séisme et le tsunami au Japon. |
8 | Cuando algo inesperado sucede, como un accidente o algún tipo de problema, somos capaces de manejarlo hasta cierto punto. | Ceux qui n'ont pas été frappés directement par la catastrophe ont pu reprendre une vie normale, mais environ 110 000 personne vivent toujours dans des refuges, selon les estimations de la police. |
9 | Walja yänakkwa sapür uñjtanxa. Kuna pachatix akatjamat kunas uñsti, mä chijispas jan ukax kuna jan walt'awispasa, jiwasax jisk'awj jan walt'awinakak attan apnaqaña. | Le manque d'intimité, la séparation de leur cadre de vie habituel, l'inactivité, et la profonde douleur de la perte d'êtres chers sont le quotidien harassant de beaucoup de victimes, qui sont physiquement et psychologiquement épuisées. |
10 | Jan ukax, jiwasax janiw atktant apnaqañ chuyma amuy ch'allxtayir chijinak/waykhinak kuna juk'amp khurink jiwasan “chuyma-amuyusata,” kunjamakitix uraq chijinaka ukhamarak jaqi jiwayatanakata. | Hiroshi Moriwaki explique les différents traumatismes et demande que l'on prennent soin tant des enfants que des adultes, qui, à des niveaux différents, ont tous subi une expérience tragique qui ont des effets psychologiques très lourds. |
11 | Ukanakax wal t'aqhisiyistu ukhamarak chuyma usuruw tuku jan ukax chuyma-amuy chhuxriruw tuku. | Beaucoup de chose se déroulent sous nos yeux chaque jour. |
12 | Pä kast “Chuyma-amuy chhuxrinaka” utji - ari chuyma-amuy chhuxrinaka ukax jutiw jach'a t'aqhisiwit jan ukax jach' jach'a chijinakata, ukatax jichnuqat chuyma-amuy chhuxrinak ukax jutiw thanqhawita ukhamarak axsarawiyanakata. | |
13 | Algunos síntomas incluyen pesadillas, escenas retrospectivas, dolores de cabeza, estómago y náuseas. | Quand quelque chose d'inattendu arrive, comme un accident, ou un problème, nous sommes capables de l'affronter jusqu'à un certain point. |
14 | Los niños especialmente pueden experimentar escenas retrospectivas que se sienten exactamente como se sintieron en el momento en que recibieron el shock. | Cependant, nous devenons incapables de subir des stimuli violents ou intrusifs qui vont au-delà des capacités du “sang froid”, comme après une catastrophe naturelle ou un crime. |
15 | Yaqhip uñanchanakax paqaqiñanakamp, kutxataw chiji jamuqanakamp, p'iqi, purak, waq'aq usunakampiwa. | Ils ont un effet profond sur nous et deviennent des blessures traumatiques, ou traumatismes. |
16 | Wawanakax atipxiw sum uñjañ wasitat kutxataw chiji jamuqanak ukhamat chanichapxiw kunjamti jupanakax chijinx chuymanakapax ch'allxtänxa. Durante este terremoto, muchas víctimas enfrentaron emociones que normalmente no enfrentarían en su vida cotidiana. | Il y a deux catégories de traumatismes : les traumatismes aigus, suite à des accidents graves et des catastrophes de grande ampleur, et les traumatismes chroniques, provenant de phénomènes tels que les abus ou les violences physiques. |
17 | A medida que el terremoto sucedía frente a sus ojos y en medio del miedo de sentir que el gigantesco desastre se les estaba acercando, algunos pueden haber presenciado como sus familiares y amigos fueron envueltos en la catástrofe. | |
18 | Algunos pueden haber tenido que enfrentar la triste visión de [los cuerpos de] sus seres queridos después del desastre. | Les symptômes peuvent comprendre des cauchemars, des flash backs, des maux de tête, d'estomac et des nausées. |
19 | Aka uraq khatatkipanxa, walja t'aqhisit jaqinakax chuym ch'allxtayirinak uñjawipx kunatix jakawinakapanx ukanakax janiw utjkiti. | Les enfants, tout particulièrement, sont sujets aux flash back, de la même intensité que lorsqu'ils ont été victimes du choc initial. |
20 | Uraq khatatiw uñjkas nayranakapamp ukhamarak chuymas axsarat kunatix jach'a chijix jak'achaniskanxa. | Des patients sont transférés dans une école primaire après le séisme Photo Natsukado, CC BY-NC-ND. |
21 | Yaqhipanakax atipxiw uñjañ wila masinakap ukhamarak masinakapax kunjamas jach'a chijimpix apatapxana. Yaqhipanakax chuyma ch'allxtataw uñjapxaspan masinakapan [janchinakapa] chiji qhipatata. | Depuis cet événement, des équipes de bénévoles et de professionnels, comme les docteurs, les infirmières, les psychologues, se sont précipité vers les zones dévastées pour proposer leur aide. |
22 | Ukampirus kuna pachatix walt'at jach'a jaqinakax atipx katqañ aka chiji chiqpachawx nayra yatiwinakamp jan ukax mayja nayra chuym ch'allxtatanakampi, aka chuyma ch'allxtawix lurjawiyaspawa, jisk'a wawanakanxa, atispaw suqaliñx chuyma ch'allxta t'irinakax taqi jakaw jakawinakapana. | |
23 | Wakisispaw ch'amacht'añax taqi yanapirinakar kunajamas aka Ch'ama Jupapacha Arxatir Pallapallata (Fuerza de Auto Defensa de la Policía), Nina jiwayirinaka (Los bomberos), yaqhanakampisa. | |
24 | Uñjasinx mayja “PTSD” [Amuy Pixtuw Chuyma Ch'allxtawiyata], uñjsnaw suma yatintat jaqikiw uk apnaqaspa ukhamarak kuna uñjawinakas chuyma ch'allxtaw walja pachatak wakis waliptañatakixa. | |
25 | Lurawita (industria)-marka irpirinakata (gobierno)-yatintawits (academia) wakisiniw walja pachatak (largo plazo) yanapt'awixa. | |
26 | Yaqhip usutanakax mä yatiqñ utaruw apatapx uraq khatatiwitata, Fukushima. | Certains interviennent directement, médicalement parlant, certains écoutent simplement les histoires tragiques des réfugiés et leurs angoisses. |
27 | Natsukadona Jamuqapa, CC BY-NC-ND. Chiji ukatatxa, yanapirinak ukhamarak yataxatatanak kunjamas qullirinaka, usut uñjirinak ukhamarak p'iqi amuyut yatxatatanak tamanakaw yanapt'añataki tantachasipx chijimp amuljat chaqanakana. | A cause de la nature de leur travail, et du fait qu'ils sont accoutumés à travailler dans des situations d'urgence, ils ont tendance à travailler de très longues heures d'affilée et leur dévouement est souvent considéré comme normal. |
28 | Yaqhipanakax qullawinakamp jank'aki, yaqhax chuyma ch'allxtatanakar chijinak ist'as ukhamarak llakisiwinakap ist'asa. Yanapt'irinakax jichnuqatapxiwa irnaqañ chijinakana, jaqir yanapt'ir irnaqirinakax walja uranakaw irnaqapxi ukhamarak yanapirinakan irnaqawipax janiw jisk'achatakiti. | Trop souvent, malheureusement, on oublie que parmi ces docteurs et ces infirmiers et infirmières, il y a ceux qui sont eux même des victimes et qui ont perdu des membres de leur famille, des amis, ou leur maison. |
29 | Ukatsa, walja pachaw armasipx kunatix qullir ukhamarak usut uñjirinak taypinx utjiw chijimp chuyma ch'allxtatanaka jan wila masinakan, jan masinakan ukhamarak jan utani. | |
30 | Uka amuy laykuwa, jark'at lurawinak ukhamarak marka irpirinakanpix qalltapxiw mä arusnaqaw yatichañatak jaqir yanapt'ir irnaqirinakar kuna chijinakas utj anch irnaqataxa, ukhamat uñacht'ayañ uñjasipxañpatak nayarir jupanakpacha ukata yaqhanakar sum yanapt'añataki. | |
31 | Mä masin uñjawinakap Uñt'ayasa, atamiw kunjams qullirinakax apnaqapx janchi qarxtawimp amuy qarxtawimpi. | |
32 | Qilqirin uñart'awipax @jishin_care (blog) sataw p'iqi amuyut uñjañ yatiyaw uraq khatatiwitat ukampisa qullirinakamp usut uñjirinakampix jikxatapxiw wali sum yatxataw chiji pachanakana, aka chiji pachanakw jupanakax mayipx yanaptaw yaqha jaqinakata. | |
33 | Pachpa pacharus, nayax wali chuym ch'allxtayast kunatix chuymapatak ukhmarak p'iqipatakix ch'amanchawix wali wakiskiriwa. Chuyms ch'allxtayituw kunatix ist'twa jupar wal juchanchasir jan juk'amp yanapt'añ atkas jan walja qullanakanisa ukhamarak jan utjkas walja qullirinaka. | C'est pour cette raison que les centres privés ou financés par le gouvernement ont lancé une campagne pour mettre en garde les secours contre les dangers de l'épuisement et pour leur demander de prendre d'abord soin d'eux mêmes, pour pouvoir mieux aider les autres. |
34 | Jaqir yanapt'ir irnaqirinakax uñjatapxiw “wali ch'amani” “chiji pachanxa”, “yanapt'añatak ch'ama pisiniru”. | Evoquant de l'expérience d'un ami, @jishin_care parle du stress émotionnel et physique que les docteurs doivent affronter. |
35 | Ukatw ch'amax lup'iñax jaqir yanapt'ir irnaqirinakan uñjawinakapax armatawa. Uñjkañ walja chhuxrinak, jiwatamp ukhamarak chijin jan uñjkayanak usunaka, ukhamat yanañ samarañ (Jan jachaña) uka chijinakana, khitirus chuyms ch'allxtayiwa aka janchir ukhamarak p'iqir qariyirixa, wali thuru jaqiqchisa. | Selon l'auteur d'un blog appelé ‘Information sur les soins psychologiques liés au séisme', le personnel médical a beau être formé à donner le meilleur durant des situations d'urgence, c'est dans des situations extrêmes telles que celle-ci qu'ils ont le plus besoin du soutien d'autres personnes. |
36 | Ukhamapiniwa. Tukuyañatakix p'iqit yatintat Satoko siwa yanapirinakamp jaqir yanapt'ir irnaqirinakampix janiw uñachayañpakiti “chijitjam qarita” mä ch'ama pisjamaxa: | Enfin, le psychologue Satoko dit que les bénévoles et les secouristes professionnels ne devraient pas voir leur “fatigue due au désastre” comme une “faiblesse'. |
37 | Yaqhip chuyma ch'allxtat chijimpix irnaqaskapxiw yanapirjama. | |
38 | Amp uñjasipma ukhamarak jan irnaqapxamti ancha. Ukhampiniw usuntañ ukhamarak qarxtañaxa. | Les extraits de blogs japonais ont été traduits par Rino Yamamoto. |
39 | ¡Ukax janiw sañ munkit pisi ch'amaninaka! | |